Välimus
Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil.

Eluviis
Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda ja järglasi oodata. Kitsele sünnib 1-2 tähnilist talle, kellel on elu algperioodis raske hakkama saada. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased.

Arvukus
Metskitsede arvukus on muutunud iga aasta. Nende arvukust määravad kiskjad. Metskitsetallesid hukub ka viljakoristustöödel ja tihti ka autoteedel. Ilusat ja graatsilist looma on kaunis vaadata, ning tema eluviise huvitav jälgidaMetskits (Capreolus capreolus) on Eesti metsade levinuim loom.